Laavenjostoelatjkoe Saemiedigkine
Nordlaanten fylhkentjïelte jïh Saemiedigkie leah laavenjostoelatjkoen bïjre seamadamme mij lea faamosne boelhken 2019-2022. Laavenjostoelatjkoe edtja akten ihkuve staeries laavenjostose saemiej jïh saemien suerkiej bïjre Nordlaanten fylhkesne sjïehteladtedh, jïh daejtie ektesne prioriteeredh. Latjkoen leah jïjtsh mierieh dan bïjre:
- Saemien gïelh (Saemielaaken gïelenjoelkedassh fulkedh, toelhkestimmie, saemien gïelejarngh, saemien sijjienommh, bïevnesh reaktaj jïh åeliedimmiej bïjre mah leah vïedteldihkie latjkose saemien gïeli bïjre)
- Saemien kultuvre jïh seabradahkejielede (lïerehtimmie, jieleme, kultuvre, saemien maanah jïh noerh, kultuvremojhtesereereme, regijonaale soejkesjimmie jïh areaalereereme, almetjehealsoe, staarepolitihke, ekonomije)
- Laavenjostoen aarhte (åeliedimmieh, tjåanghkoeh, reektemh j.n.v.)
Fylhkenhealsoegoerehtimmie 2020
Jaepien 2020 Nordlaanten fylhkentjïelte dam voestes fylhkenhealsoegoerehtimmiem tjïrrehti gusnie tråjjem jïh jieledekvaliteetem jarngesne utni. Illedahkh goerehtimmeste sijhtieh guvviem vedtedh guktie almetjh dååjroeh Nordlaantesne årrodh, jïh man madtjeles dah leah jïjtsh healsojne, sijjieevtiedimmine jïh faalenassigujmie årromebyjresisnie jïh voengesne. Goerehtimmie aktem saemien lissiebiehkiem utni, gusnie Saemien healsoedotkeme illedahkide gïetedi. Illedahkh vuesiehtieh saemien årrojh gaskemedtien viesjiehtåbpoe skååremem vedtieh goh jeatjah årrojh, joekoen sïerredimmien, healsoen, jieledevuekien, jieledetsiehkien jïh jieledekvaliteeten bïjre. Maahtah vielie goerehtimmiej bïjre lohkedh daesnie: Maahtah vielie lohkedh goerehtimmiej bïjre daesnie
Lïerehtimmie saemien gïelesne
Nordlaanten fylhkentjïelte lïerehtimmiem saemien gïelesne jåarhkeskuvlesne faalehte. Fylhkentjïelte goh skuvle-aajhtere dïedtem åtna ihke learohki reaktah saemien reaktide saemienlïerehtæmman illesuvvieh.Lohkh vielie saemien lïerehtimmien bïjre jåarhkeskuvlesne
Fylhkengærjagåetie
Fylhkengærjagåetie edtja viehkine årrodh guktie gærjagåetiej lea eantan stuerebe fokuse saemien gïelen, lidteratuvren jïh kultuvren bïjre bievnedh. Fylhkengærjagåetie lea gaskem jeatjah voejhkelamme saemien gïelem vielie våajnoes darjodh tsïeglesjimmien tjïrrh gærjagåetine, jïh lissine digitaale våaromevuekieh nuhtjedh juktie saemien lidteratuvrem vuesiehtidh jïh buektedh. Gosse Nordlaanten fylhkengærjagåetie sov dahkoesoejkesjem darjoeji, fylhkengærjagåetie sijhti tsiehkiem goerehtalledh saemien lidteratuvrese jïh bievnemen bïjre gærjagåetine. Goerehtalleme aaj akte guhkiebasse barkoe laavenjostoelatjkoste Nordlaanten fylhkentjïelten jïh Saemiedigkien gaskem. Fylhkengærjagåetie dam saemien goerehtallemem våaroeminie utni maam tjirrehti 2015, jïh reektehtsh aaj naan ektie væhtah utnieh. Juktie råajvarimmiem tjirrehtidh akte gihtjemegoerehtimmie dorjesovvi mij seedtesovvi fylhken åålmehgærjagåetide. Daelie reektehtse gaervies, jïh dam daesnie gaavnh; Datne dam gaavnh jis deadtah daase
Saemien institusjovnh Nordlaantesne
Nordlaantesne mijjen leah jienebh saemien institusjovnh. Várdobaiki saemien jarnge lea Skánikesne (Evenskjer) men aaj faalenassh saemien årroejidie Nordlaantesne vadta. Dej leah museume, gïelejarnge, maanagïerte, gallerije, prosjektedarjomh jïh sjïere fokusem saemien healsoegyhtjelasside åtna.
Árran julevsaemien jarnge lea Hábmerisnie. Árran kultuvregåetine, gïelejarngine, museuminie jïh berteminie gïehtele. Dej aaj akte jïjtse maanagïerte, sïerrene goh jïjtse sïelte.
Stormen saemien jarnge lea Bådåddjosne jïh saemien gïelejarngem jåhta, Jïh lissine saemien darjoemidie staaresne sjïehteledtieh.
Duoddara Rafe – pijtesaemien jarnge kontovresijjiem åtna Dokmosne Beiarnisnie. Duoddara Ráfe darjomh öörnie goh håalomh jïh kuvsjh, jïh lokaalh Dokmosne lea saemien gaavnedimmiesijjie saemien årroejidie dajvesne.
Sijti Jarnge lea Aarbortesne. Sijti Jarngen lea kultuvregåetie jïh gïelejarnge, åarjelsaemien lidteratuvren bïjre beavna jïh prosjektigujmie gïehtele.