Cookie Consent by TermsFeed Samarbeidsavtale mellom Sametinget og Nordland fylkeskommune - Nordland fylkeskommune

OBS! Nettleseren din er utdatert. Vi anbefaler at du laster ned en annen, moderne nettleser som Google Chrome, Firefox eller Microsoft Edge.

IMPORTANT! Your browser is out of date. We recommend that you download a more modern browser like Google Chrome, Firefox or Microsoft Edge.

Har du søkt skoleplass?

2. gangs inntak finner sted 26. juli. Du må svare på dette innen 1. august.

Vanlige spørsmål som vi ofte får fra dere som har søkt videregående skole

DuErHer:

Samarbeidsavtale mellom Sametinget og Nordland fylkeskommune

Sebrudakulmme: Sáme gielajt, kultuvrav ja sebrudakiellemav nannit, tjalmostahttet ja åvddånahttet.

Aktisasjbarggosjiehtadusá badjásasj ulmme la dilev láhtjet stuoves ja bisso aktisasjbargguj aktisasjbarggoguojmij gaskan ássjijn ma sámijda ja sáme guovlojda Nordlándan guosski, ja dájt aktisattjat vuorodit.

Aktisasjbarggoguojmme diehti sáme giela ja kultuvra guovlo li vijddásappo gå Nordlánnda, ja dav galggá mujttet.

Oasse 1 Sámegiela

Aktisasjbarggoguojme sihti aktan dåjmalasj åvdåsvásstádusáv válldet sáme gielajt nanostuhtátjit ja åvddånahtátjit.
Aktisasjbarggoguojme li lihtudam sámegiela li avtaárvvusasj giela ja dássásattja dárogielajn, Sámelága 3. kapihttala milta. Sámegielajt adnet la vuodulasj riektá. Sámegiela li aj ájnas kultuvrraguodden ja viehkedi gielalasj moattebelakvuohtaj sebrudagán. Nordlánda fylka rájáj sisbielen li árbbedábij milta vihtta sámegiela; nuorttasámegiella, julevsámegiella, bihtámsámegiella, ubbmemsámegiella ja oarjjelsámegiella.
Nordlánda fylkkasuohkanin la åvdåsvásstádus divna vidá sámegielaj åvdås fylkan, valla sierra åvdåsvásstádus julevsámegielas, ubbmemsámegielas ja bihtámsámegielas gå dá giela gávnnuji dåssju Nordlándan Vuona bielen.
Nordlánda sámegiela li rasjes dilen. Aktisasjbarggoguojme galggi dåjmalattjat barggat váj ienep sámegielagijt åttjut.

Sámelága giellanjuolgadusá ja ietjá láhkatjoahkke dahki aktisasjbarggoguojmijt vælggogissan sáme giellarievtesvuodajt bærrájgåtsåtjit. Aktisasjbarggoguojme galggi danen barggat vaj sámegiela åvddånahteduvvi ja tjalmostahteduvvi. Aktisasjbarggoguojme galggi dilev láhtjet dåjmalasj sámegiella adnuj iesjgeŋga arienájn.

Aktisasjbarggoguojme vuosedi VAT 2016: 18 Vájmogiellaj, ja dasi jut dát luluj vuodon bargguj sámegielaj.
Aktisasjbarggoguojme sihti gåtsedit «Vájmogiela» dåjmajt maŋenagi gå jåhtuj biejaduvvi.

Aktisasjbarggoguojme guorrasi fylkkasuohkan galggá rutijnajt dahkat váj sáddi sihke sámegielak ja sáme/dáro parallælla tevstajt UiT – Vuona arktalasj universitiehta Divvunij, váj båhti fárruj sáme rijkajgasskasasj korpusij. Korpus li tevsta ma li tjoahkkidum. Korpusav máhttá adnet duola dagu giellateknolåvgås vædtsagijt åvddånahtátjit, aktan dutkamij.

a)    Sámelága giellanjuolgadusájt tjuovvot.

  • Aktisasjbarggoguojme nanostuhtti doajmme bargov guovtegielakvuodarudáj ja 3-jahkásasj doajmmaplánaj baktu dáj rudáj adnuj.
  • Sámedigge juohkka jage guovtegielakvuodarudáj fylkkasuohkanij juollot ja gájbbet fylkkasuohkan ietjas rudájs juollot bargguj sámegielaj.

b)    Dålkkum

  • Fylkkasuohkan galggá dilev láhtjet dålkkumij avta jali moatte sámegielaj gaskan almulasj tjåhkanimijn, dáhpádusájn ja dåjmajn. Máná ja nuora vuoroduvvi.

c)    Sáme giellaguovdátja.

  • Sámedigge njuolggadoarjjagav ja aktivitiehttadoarjjagav juollot sáme giellaguovdátjijda ma Nordlánda sáme álmmuga åvdås barggi. Duodden li Sámedikken rudá masi máhttá åhtsåt gielladåjmajda julev-, oarjjel-, ubbmem-, bihtám-, gålldå- ja markasáme guovlon.-    
  • Nordlánda fylkkasuohkanin li åvddånahttemrudá sáme giellaguovdátjijda ma Nordlánda sáme álmmuga åvdås barggi.
  • Aktisasjbarggoguojme galggi dilev láhtjet ådå sáme giellaguovdátjijt ásadittjat.
  •  Aktisasjbarggoguojme guorrasi giellaguovdátja galggi bessat åvddånit ja aktisasjbargo daj gaskan galggi nanniduvvat.

d)    Sáme bájkkenamá.

  • Aktisasjbarggoguojme li lihtudam ájnas la sáme bájkkenamájt tjoahkkit, duodastit ja diededit daj birra. Sáme bájkkenamá galggi vuojnnusij boahtet ja aktijvalattjat adnuj váldeduvvat duola dagu kártajn ja galbajn.
  •  Fylkkasuohkan gåtset vaj sáme bájkkenamá mierreduvvi gåktu galggi. Sámedigge máhttá fágalasj máhtudagájn viehkedit.
  • Dán sjiehtadusá baktu galggi aktisasjbarggoguojme æjvvalit jahkásattjat váj sáme bájkkenammaássjij barggo nanniduvvá ja vásádusájt juogat.

e)    Diededibme. 

  • Aktisasjbarggoguojme sihti viehkedit rádij ja bagádusáj suohkanijda/guovlojda ma sihti vuorodit sámegielaj barggat.
  • Aktisasjbarggoguojme sihti diededit institusjåvnåjda ma dårjav Sámedikkes jali fylkkasuohkanis oadtju, makkir vælggogisvuoda li sámegielaj ano hárráj.
  • Fylkkasuohkan viehket diedoj ietjas næhttabielijn sámegielaj, stipænndaårnigij, sáme giellaválljima skåvlån ja sáme giellakampánjaj hárráj. Åbbålasj diedo næhttabielijn lulun sihke sámegiellaj ja dárogiellaj.

Oasse 2 Sáme kultuvrra ja sebrudakiellem

Aktisasjbarggoguojme sihti dåjmalasj åvdåsvásstádusáv válldet sáme kultuvrav ja sebrudakiellemav nanostuhtátjit ja åvddånahtátjit.

Nordlánda fylkkasuohkan árvustallá vat ásadit jahkásasj sámekonferánsav, ja årnigav Sámepolitihkalasj ráde (åvddåla gåhtjodum Sáme vidjurij Fylkkanammadus).

Åhpadus

Aktisasjbarggoguojme li lihtudam, buorre åhpadus ja buorre sjaddamdile sáme mánájda ja nuorajda li guovdátjin buorre åvddånahttemij fylkan, ja sihti aktan barggat váj oahppe oadtju åhpadimev man vuodo l ja mij vuoset sáme árvojda ja sáme gielajda, kultuvrajda ja sebrudakiellemij.

a)    Riektá sámegielåhpadussaj

  • Aktisasjbarggoguojme galggi barggat vaj gájka oahppe joarkkaskåvlån oadtju fåhpadimfálaldagáv sámegielan ja -giellaj, doajmme oahppoplánaj milta.

b)   Sáme kultuvra birra oahppat/sáme perspektijvva joarkkaåhpadusán

  • Aktisasjbarggoguojme galggi viehkedit vaj Nordlánda fylkkasuohkana joarkkaskåvlå oahppe oadtju vuodulasj máhtov sáme gielaj, kultuvraj, histåvrå ja sebrudakiellema birra.

c)    Joarkkaskåvlåj oahppoplána ja fálaldakstruktuvra.

  • Fylkkasuohkan galggá barggat vaj sáme oahppoplánaj sáme sisano åhpadusán dættoduvvi.

d)    Oahpponævo.

  • Sámedikken la sierralágásj åvdåsvásstádus oahpponævoj åvddanhttema åvdås, vall aktisasjbarggoguojme galgg
  • guoradallat oahpponævoj dárbov ja dav oajválattjajda åvdedit.
  • oahpponævojt åvddånahttet ma li LK 20S:aj hiebaduvvam.
  •  Sierraláhkáj julevsáme oahpponævojt låpptit.

e)    Karrierrabagádallam.

  • Aktisasjbarggoguojme sihti barggat vaj karrierraguovdátja ja digitála karrierrabagádus bærrájgåhtsi sáme oahppij dárbojt bagádallamij.
     

f)    Máhtudakprográmma.

  • Aktisasjbarggoguojme dåbdijdi, ållessjattukåhpadus sámegielajda luluj nannit giellamáhtudagáv ja sámegiellaanov fylkan.
  • Aktisasjbarggoguojme sihti tjalmostahttet dárbov ja barggat ienep sámegielak åhpadiddjijt rekruttieritjit. Sámedigge ja fylkkasuohkan aktan barggi hábbmitjit aktisasj stipænndaårnigijt sámegielak åhpadiddjijt rekruttieritjit.
  • Aktisasjbarggoguojme galggi gávnnat manen oahppe válljiji ierit sámegiela åhpadimev gå joarkkaskåvllåj álggi, ja gåktu binnedit joarkkaskåvlå hiejttemav.
  • Aktisasjbarggoguojme ájggu barggat váj ienep oahppe sáme åhpadimev válljiji ja tjadádi.
  • Aktisasjbarggoguojme galggi barggat váj sáme giellaåhpadime birra buorebut diedet álmmugij.

g)    Dutkam ja Åvddånahttem

Aktisasjbarggoguojme li lihtudam aktan barggat åvddånahtátjit sáme dutkamav sámegielaj, kultuvra, sebrudakiellema ja histåvrå hárráj Nordlándan. Galggá sierraláhkáj vuorodit julev-, ubbmem-, bihtám- ja oarjjelsáme sebrudakdile ja gielaj dutkamav.

h)    Knut Hamsun joarkkaskåvllå julesáme ressurssaskåvllån

  • Aktisasjbarggoguojme galggi barggat váj Knut Hamsun joarkkaskåvllå sjaddá Nordlánda fylka julevsáme ressurssaskåvllån.


Æládusá

Aktisasjbarggoguojme sihti nanos, gievras ja moattebelak sáme æládusáiellemav majn sáme kultuvrra, luonndo ja birás la vuodon ja vieleduvvi.

Aktisasjbarggoguojme sihti danen aktan barggat moattebelak æládusáiellema gáktuj mij la vuodon nanos bájkálasj sebrudagájda gånnå ulmutja sihti årrot. Aktisasjbarggoguojme sihti aktidit stratesjijjajt æládusåvddånahttemij Nordlándan. Aktisasjbarggoguojme li lihtudam álgadibme ja innovasjåvnnå sihke ådå ja árbbedábálasj æládusájn li ájnnasa ienep barggosajijt dagátjit, ja sihti danen dåjmalattjat barggat dåjmaj ja prosjevtaj daj hárráj.

a)    Boatsojæládus.

  • Aktisasjbarggoguojme li lihtudam dåjmalattjat galggi barggat binnedittjat boatsojlågov ma Nordlandsbanenin vuoddjuji.
  • Aktisasjbarggoguojme li lihtudam boatsojæládusá areállasuodjalibme galggá nanniduvvat. Boatsojæládus boadádallá nágguj moattet guovlos, ja danen la sierra dárbbo ietjas guohtomednamijt suodjalittjat. Boatsojæládusá areállaberustime galggá bærrájgåtseduvvat buorre areállapládnaprosessaj baktu.

b)    Duodje.

  • Aktisasjbarggoguojme li lihtudam viehkedittjat duojev åvddånahttet kultuvrran, fáhkan ja æládussan.
  • Aktisasjbarggoguojme sihti aktan barggat duojev åvdedittjat ja viehkedit hiebadahtte prosjevtajda ja dåjmajda Nordlándan.

c)    Sjuggelis æládusá.

  • Aktisasjbarggoguojme li lihtudam åvdedittjat ja åvddånahtátjit sjuggelis æládusáv (kultuvrraæládusáv) vuododuvvam sáme dájdan ja kultuvran vuorodimsuorggen æládusåvddånahttemin.

d)    Álgadiddjedåjma, álgadibme ja innovasjåvnnå.

  • Aktisasjbarggoguojme sihti dilev láhtjet åvdedittjat álgadimev ja ådådahkamav Nordlándan, dánna aj struktuvrajt dahkat ma álgadiddjijt bærrájgåhtsi ja máhtudagáv ja værmádagáv sijá hárráj dahki.

e)    Nuoraj Álgadibme/Ungt Entreprenørskap.

  • Aktisasjbarggoguojme li lihtudam ávttjitjit Ungt Entreprenørskap sáme tiemájt vuorodittjat.
    -Aktisasjbarggoguojme sihti barggat buorre oassálasstemij Nuoraj Álgadime hárráj ja ienebut suohkanijt dán bargguj oassálastátjit.

f)    Sáme mannoiellem.

  • Aktisasjbarggoguojme li lihtudam dutkam le ájnas gå ájggu sáme mannoæládusáv vijddásappot åvddånahttet ja bærrájgåtsåtjit dav máhttelisvuodav mij la danna.
  • Aktisasjbarggoguojme li lihtudam doarjjot ja ájn vil åvddånahttet sáme muossádimvuododam mannoæládusáv Nordlándan.

g)    Guollim ja guolij biebmadibme

  • Aktisasjbarggoguojme li lihtudam guollim ja guolij biebmadibme li ájnas æládusá sáme guovlojn.
  • Aktisasjbarggoguojme sihti bargov joarkket buorre regionála háldadusájn merraressursaj hárráj ma li merragáttij lahka.


Kultuvrra

Aktisasjbarggoguojme li lihtudam moattebelak sáme dájdda- ja kultuvrraiellem alla kvalitiehtas mij la sadjihin gájkajda, la viehkken viesso bájkálasj ja stádasebrudagájda.

Aktisasjbarggoguojme sihti aktan barggat dilev látjátjit åvddånahtátjit sáme dájdda- ja kultuvrradåjmajt, ja sáme kultuvrrainstitusjåvnåjda1.

a)    Kultuvrrainstitusjåvnå ja –dåjma2

  • Aktisasjbarggoguojme galggi aktan barggat nannitjit vaj kultuvrrainstitusjåvnå ma almulasj doajmmadårjav oadtju bærrájgåhtsi máhtudagáv ja gaskostimev sáme dájdas ja kultuvras alla kvalitiehtas ietjasa programmierimij ja gaskostimij.
  • Aktisasjbarggoguojme galggi barggat nannitjit Nordlánda dávvervuorkáj sáme kultuvrrahiståvrå duodastimev, nannimav, láhtjemav ja gaskostimev.
  • Aktisasjbarggoguojme li lihtudam sáme festivála ja festivála sáme dáhpádusáj li ájnas ariená sáme kultuvrav tjalmostahtátjit ja sáme dájdda- ja kultuvrraåvddånbuktemijt muossádittjat ja gaskostittjat.


1 Dán aktisasjbarggosjiehtadusán merkaj buojkuldahka «sáme kulturinstitusjåvnå» kulturinstitusjåvnå Nordlándan ma doajmmadårjav Sámedikke budsjehta kulturkapihttala baktu.
2 Dán aktisasjbarggosjiehtadusán merkaj buojkuldahka «kulturinstitusjåvnå ja –dåjma» kulturinstitusjåvnå Nordlándan ma ælla sáme ja ma almulasj dårjav oadtju.
 

  • Aktisasjbarggoguojme guorrasi ájnas la ienep sáme æjvvalimsajijt dahkat.

b)    Girjjevuorká, girjálasjvuoda ja sáme almmudagá.

  • Aktisasjbarggoguojme galggi viehkedit vaj sámegiela ja girjálasjvuohta gávnnu ja gaskostuvvi Nordlándan.
  • Nordlánda fylkkasuohkan galggá viehkken sámegielak girjálasjvuodav ruhtadit.
  • Aktisasjbarggoguojme dåbdijdi sámegielajn li iesjgeŋgalágásj hásstalusá.
     
  • Nordlánda fylkkasuohkan galggá áttjak ásaduvvam girjálasjvuodagaskostime virgij siegen barggat. Galggá aj ubbmem- ja bihtámsámegiela nannima bargojt doarjjot.
  • Nordlánda fylkkasuohkan galggá nannit Nordlánda girjjevuorkáj ja gaskostiddjij máhtudagájt ma guosski sáme gielajda, girjálasjvuohtaj ja vidjurijda.
  • Nordlánda fylkkasuohkan ájggu Sámedikke siegen girjjevuorkkáplánav dahkat.
  • Aktisasjbarggoguojme ájggu guovdásj oajválattjaj hárráj barggat váj åttjut åbbålasj sáme medijáfálaldagáv TV:an, radion, avijsajn ja digitála medijájn. Dát guosská sierraláhkáj julev- ja oarjjelsáme giellafálaldagájda mediján.

c)    Sáme kultuvrrainstitusjåvnå, dávvervuorká, teahttára ja festivála

  • Aktisasjbarggoguojme sihti nannit ásaduvvam sáme kultuvrrainstitusjåvnåjt, festiválajt, dávvervuorkájt ja teáhttarav vuordedahtte rámmaævtoj ja sajev ietjasa fálaldagájt ja dåjmajt vijddásappot åvddånahtátjit.
  •  Nordlánda fylkkasuohkanin la åbbålasj åvdåsvásstádus adjáj sáme kultuvrrainstitusjåvnåjs ja kultuvrraguovdátjijs, ja ájggu árvustallat gåktu máhttá dajt rudáj doarjjot.
  • Nordlánda fylkkasuohkan galggá Árran julevsáme guovdátja ja Sámedikke siegen guoradallat jus galggá juollodit guovlolasj doajmmarudájt Nordlánda sáme dávvervuorkájda.
  • Aktisasjbarggoguojme galggi dilev láhtjat ságastallamijda mij guosská sáme kultuvra ásadusáj stivraj nammadibmáj gå goappátja stivrraájrrasijt nammadi.


d)    Kultuvralasj skåvllåvuossa.
 

Aktisasjbarggoguojme sihti nannit sáme kultuvra ja kultuvrradádjadusá gaskostimev skåvlåjn. Galggá rahtjat moattebelakvuohtaj åvddånbuktemin ja alla kvalitiehtav buvtadimijn sáme sisanoj Kultuvralasj skåvllåvuossan mij fylkan fáladuvvá.

e)    Bådåddjo Eurohpalasj kultuvrraoajvvestádan 2024

  • Nordlánda fylkkasuohkan æjggu 50% Bodø2024 IKS. Sámedigge l aktisasjbarggosjiehtadusáv tjállám Bådåddjo2024:ajn, ja sij li fáron ruhtadime sáme koordináhtura virgev.
  • Aktisasjbarggoguojme sihti viehkken váj sáme vuorodibme ja Bådåddjo2024 prográmma l tjielgas ja vijddásit fármas.
  • Nordlánda fylkkasuohkan vuojnná dárbov sáme kultuvrrainstitusjåvnåjt nannit váj dá máhtti viehkken 2024 hárráj.
  • Aktisasjbarggoguojme ájggu viehkedit guhkesájggásasj máhtto- ja máhtudaklåpptimij, værmádaktsieggimij ja mobilisierimij mij sjaddá kultuvrrasuorge sáme infrastruktuvrav nannit ja sáme institusjåvnåjda, birrasijda ja akterajda ávkken sjaddat aj 2024 maŋŋela.

 

Sáme máná ja nuora
 

Vuoseduvvá ANa mánájkonvensjåvnnåj, artihkkalij 30: Máná gudi unneplåhkuj jali álggoálmmugij gulluji, la riektá ietjasa gielav ja kultuvrav adnet ja ietjasa åskov dåjmadit.

Aktisasjbarggoguojme li lihtudam dagátjit buorre sjaddamdilijt sáme mánájda ja nuorajda ja viehkedit sijá sáme identitiehtav nannitjit. Nordlánda sáme kultuvra moattebelakvuohta hæhttu vieleduvvat láhtjemin buorre sjaddamdilijt. Gå ienep ulmutja stádajda jåhti adjáj sáme álmmuga gaskan, la ájnas láhtjet dilev sáme mánájda ja nuorajda stádajn.

a)    Aktisasjbarggoguojme sihti aktan barggat åvddånahtátjit sisanov iesjgeŋgalágásj dåjmajn ja prosjevtajn mánájda ja nuorajda vaj sámegiela ja kultuvrra ja moattekultuvralasj perspektijvva ienebut sebrudahteduvvi.

b)    Aktisasjbarggoguojme sihti viehkedit sáme rájájrasstijiddje prosjevtajda, ållagasj mánájda ja nuorajda gudi giela ja kultuvra baktu luondulattjat Nordlánndaj gulluji.

c)    Aktisasjbarggoguojme sihti guovdásj oajválattjaj gáktuj barggat ålles sáme medijjáfálaldagá hárráj TV:an, radion, avijsajn ja digitála miedijjájn, podcastajn ja vil ienep. Sierraláhkáj galggá medijjáfálaldahka mánájda ja nuorajda åvddånahteduvvat.

d)    Aktisasjbarggoguojme ájggu doarjjot Nordlánda fylkkasuohkana doajmmaplána 3. oasseulmev prosjevta tjadá man namma l «Divna. Aktan. Alle. Sammen. Ung inkludering i Nordland».


Kultuvrramujttoháldadibme

Aktisasjbarggoguojme joarkki doajmme ja buorre aktisasjbargov háldadimen kultuvrramujtojt kultuvrramujttolága baktu, gehtja Njuolgadustjállagav fágalasj åvdåsvásstádusjuohkem kultuvrramujttolága baktu, § 3 aktisasjbarggovælggogisvuohta. Aktisasjbarggo galggá vuododuvvat gasskasasj vieledime, fágalasj lånudime ja praktihkalasj hiebadime vuodon.

Regionála plánim ja areállaháldadibme


Luonndovuodo sáme kultuvrraj ja æládusdåjmadibmáj la nákko vuolen. Aktisasjbarggoguojme li lihtudam dáv máhttá hieredit dåjmalasj ja diedulasj gárvedime baktu fylkkadásen. Aktisasjbarggoguojmij ulmme l, sáme kultuvrra, æládusdåjmadibme ja sebrudakåvddånahttem vieleduvvi ja oadtju åvddånahttemmáhttelisvuodav regionála plánimin ja areállaháldadimen.

a)    Aktisasjbarggoguojme sihti dåjmalasj guojmmeåvdåsvásstádusáv válldet fylka sáme kultuvraj, æládusdåjmaj ja sebrudakiellemij luonndovuodov nannitjit.
b)    Aktisasjbarggoguojmij mielas la sáme sebrudagájt åvddånahttet ájnas oassen regionála plánimis.
c)    Sámedigge ájggu viehkken ådå Nordlánda regionála areállaplána gárvedimen.

Álmmukvarresvuohta
 

Sáme álmmugin la, nasjåvnålasj lágaj ja rijkajgasskasasj konvensjåvnåj milta, riektá varresvuoda- ja sosialdievnastusájda majn sámegiella ja kultuvrra li vuodon.

  • Aktisasjbarggoguojme li guorrasam avtaárvvusasj varresvuoda- ja sosialdievnastusá sáme álmmugij la ájggomussan.
  • Aktisasjbarggoguojme li guorrasam dárbaj dåjmajt váj árggabiejvverasismav ja sámij nálsodimev hieredittjat, giehtadalátjit ja gádodittjat.

Stádapolitihkka
 

Aktisasjbarggoguojme dåbdijdi sáme adjáj smávep sajijs stádajda ja tjoahkkebájkijda årruji. Stádaj årro sámijn li sæmmi riektá ja gájbbádus buorre ja avtaárvvusasj fálaldagájda ma guosski ietjasa kultuvra dåjmadibmáj, ietjasa giela adnuj ja åhpadus- ja álkkádusfálaldagájda ma juohkkahattja dárbov bærrájgåhtsi.

  • Aktisasjbarggoguojme galggi aktan barggat vaj stádaj årro sámij rievtesvuoda ja fálaldagá bærrájgåtseduvvi.


Ekonomijja
 

Rudálasj vælggogisvuoda tjanáduvvam aktisasjbarggosjiehtadussaj giehtadaláduvvi aktisasjbarggoguojmij jahkásasj budsjehtajn. Juohkka rudálasj vælggogisvuohta tjanáduvvam juohkka ájnna dåjma tjadádibmáj aktisasjbarggosjiehtadusá milta, gájbbet ietjas politihkalasj giehtadallamav.


Rádudallama sáme berustiddjij

Suohkana ja fylkkasuohkana li vælggogisá rádudallat sáme berustiddjij dakkir ássjijn gånnå sáme berustime vájkkuduvvi. Gå suohkana ja fylkkasuohkana li konsulterimvælggogisvuodaj vuolen de dat merkaj galggi diededit Sámediggáj ja iehtjádijda gejn li konsulterimrievtesvuoda, ássjij birra ma vuordedahtte sjaddi konsulteriduvvat.

Rádudallamij ulmme l tjårggit vaj guoskadallam sáme berustiddje árrat juo bessi fárruj prosessajda, ja váj bessi mærrádusájda vájkkudit. Goappátja oassálasste galggaba tjadádit prosessav man ulmme le semadit, valla ájn li oajválattja gudi låhpalattjat mierredi.

Rádudallamvælggogisvuohta máhttá sjaddat ájnas barggonævvon suohkanijda ja fylkasuohkanijda ássjijn ma sáme berustimijda guosski. Dánna ájggu rádudallamij baktu åvddånbuktet iesjgeŋgalágásj oassálasstij vuojnojt sierra ássjijn, ja gæhttjalit semadit ássjegiehtadallama ja ássje båhtusa gáktuj.

Ietján gå guláskuddama, de le rádudallamij ulmme semadit oajvvaduvvam dåjma, njuolgadustjállaga ja nav vijddásappot, badjel. Duola dagu galggá liehket almma guládallam oassálasstij gaskan vuojnoj juohkema ja dárbulasj diedoj juohkema baktu. Vijddásappot le ækton jut sáme berustime árrat juo prosessajda bessi, ja jut ássjijt ij mierreda åvddåla rádudallama álggi.


Oasse 3 Gåktu galggá barggat aktan

a)    Aktisasjbarggo dán aktisasjbarggosjiehtadusá baktu la iesjmiellusasj vuodon guovte avtaárvvusasj guojmij gaskan. Aktisasjbarggosjiehtadus ij la hieredibmen aktisasjbargguj ássjijn ma ælla nammaduvvam dán aktisasjbarggosjiehtadusán.
b)    Aktelasj tjåhkanime sámedikkepresidenta ja fylkkarádejådediddje gaskan tjadáduvvi. Tjåhkanimij ulmme l aktisasjbarggo, aktidibme ja vuorodime. Háldadusá æjvvali binnemusát akti jahkáj guoskavasj hásstalusáj birra ságastalátjit.
c)    Aktisasjbarggoguojmij politihkalasj dáse tjåhkanimijn sihtá lagábut ságastallat ja máhttelis vuorodimijt dahkat mij guosská iesjgeŋgalágásj fáhkasuorggáj ja ájnegis kultuvrrainstitusjåvnå åvddånahttemij, vuorodimijda jali prosjevtajda.
d)    Háldadusá iesjgeŋgalágásj fáhkasuorgijn li vuordedahtte avtatraják aktisasjbarggo
aktisasjbarggosjiehtadusáv gåtsedime, ja tjåhkanaddi dárboj milta.
e)    Diededibme sjiehtadaláduvvá sierra ja dárboj milta.

f)    Aktisasjbarggosjiehtadus la fámon 4 jage, desik ådåsmahteduvvá jali ådå sjiehtadus dan sadjáj boahtá. Dåssju aktisasjbarggoguojme bessi aktisasjbarggosjiehtadusáv rievddadit.
g)    Dát aktisasjbarggosjiehtadus la fámon gå Fylkkadigge ja Sámedikke ållestjåhkanibme li aktisasjbarggosjiehtadusáv mierredam.
h)    Aktisasjbarggosjiehtadusá vuodon li rijkajgasskasasj sjiehtadusá ja vælggogisvuoda álggoálmmugij rievtesvuoda hárráj, ja nasjåvnålasj lága, njuolgadustjállaga ja njuolgadusá ma sáme berustimijda guosski ja aktisasjbargov hiebadi.
i)    Aktisasjbarggosjiehtadus ij máhte aneduvvat doajmme lágajt gártjedittjat.
j)    Goappátja aktisasjbarggoguojmme libá vælggogissan rudálasj dårjav vuorodit aktisasjbarggosjiehtadusá ájggomusájt jåvsådittjat.
k)    Goappátja aktisasjbarggoguojmme máhtteba aktisasjbarggosjiehtadusáv hiejtedit, diededibme binnemus 6 máno åvddåla.
l)    Birás ja dássádus li vuodulattjan aktisasjbarggosjiehtadusá divna suorgijda ja galggi nappu vuodon liehket.
m)    Universála hábbmima prinsihpa galggi sjiehtadusá ano aktijvuodan vuoroduvvat.

Bådåddjo, bårggemáno 28.b. 2023 Bodø, 28. august 2023

Silje Karine Muotka    

Sámedikkepresidænnta  
Sametingspresident    

Elin Dahlseng Eide

 Fylkkaráde åvdåk
Fylkesrådsleder